KINNITATUD
Kultuuriministri 25.märtsi 2008.a.
Käskkirjaga nr. 136
EESTI LAULU- JA TANTSUPEO SIHTASUTUS PÕHIKIRI
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Sihtasutuse nimi on Eesti Laulu-ja Tantsupeo Sihtasutus (edaspidi sihtasutus).
1.2. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.
1.3. Sihtasutuse asutajaks on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium.
1.4. Sihtasutusel on oma pitsat ja logo, mille kujunduse ja kasutamise korra kinnitab sihtasutuse nõukogu.
1.5. Sihtasutusel on iseseisev arvelduskonto ja eelarve.
1.6. Oma tegevuses juhindub sihtasutus Eesti Vabariigi kehtivatest seadustest, käesolevast põhikirjast ning sihtasutuse nõukogu (edaspidi nõukogu) ja sihtasutuse juhatuse (edaspidi juhatus) otsustest.
1.7. Sihtasutus on asutatud määramata ajaks.
2. SIHTASUTUSE EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMINE.
2.1. Sihtasutuse eesmärgid on:
2.1.1. tagada üle-eestiliste laulu- ja tantsupidude, sh noorte laulu- ja tantsupidude, kui tsükliliselt kulmineeruvate kultuurisündmuste (edaspidi laulu- ja tantsupidu) protsessipõhine ja jätkusuutlik toimimine;
2.1.2. tagada laulu- ja tantsupidusid ettevalmistava õppeprotsessi süsteemne toimimine ning laulu- ja tantsupidude kõrge kunstiline tase.
2.2. Oma eesmärkide saavutamiseks sihtasutus:
2.2.1. kindlustab laulu- ja tantsupidude ettevalmistuse erinevate etappide süsteemse, eduka ja õigeaegse läbiviimise;
2.2.2. tagab laulu-ja tantsupidude pikaajalise kalenderplaani ning planeerib pidude toimimiseks vajalike ettevalmistuste ajalise tegevuskava;
2.2.3. koostab eelarved pidude ettevalmistuseks ja läbiviimiseks ning taotleb nende finantseerimist riigieelarvest;
2.2.4. teeb koostööd Eesti Kooriühingu, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse, Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kui valdkonna arengu eest vastutust jagavate organisatsioonidega;
2.2.5. osaleb laulu-ja tantsupeoga seotud valdkondade riiklikult rahastatud programmide väljatöötamises;
2.2.6. osaleb laulu- ja tantsupeoga seotud valdkondi toetavate haridusprojektide ja õppekavade väljatöötamises;
2.2.7. osaleb laulu- ja tantsupeo traditsiooni kaitsmist koordineeriva Balti ühiskomitee tegevuses, mille eesmärgiks on kavandada ühistegevusi kaitsmaks ja arendamaks UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kuulumisest tulenevaid kohustusi;
2.2.8. kuulutab iga peo eel välja ideekavandite avaliku konkursi, mille alusel ekspertkomisjon valib välja kunstilised juhid;
2.2.9. moodustab laulu- ja tantsupeo juhtimiseks kunstilised ja loomingulised toimkonnad, luues igale toimkonnale tegevuseks vajalikud eeldused. Toimkondade liigijuhid kinnitatakse Eesti Kooriühingu, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi eksperttoimkondade poolt;
2.2.10. annab erinevatel kandjatel välja õppematerjale;
2.2.11. tellib autoritelt uudisloomingut ja uusi seadeid;
2.2.12. sõlmib autoritega lepinguid teoste kasutamiseks, kirjastamiseks ning helindamiseks, määratledes ära teoste kasutusõigused;
2.2.13. korraldab koostöös maakondade kuraatoritega kollektiivide juhendajatele repertuaari ja pidude kontseptsioone tutvustavaid regionaalseid õppeseminare;
2.2.14. korraldab koostöös maakondade kuraatoritega laulu- ja tantsupeol osalevatele kollektiividele maakondlikud eelproovid ja ülevaatused;
2.2.15. korraldab laulu- ja tantsupeol osalevate kollektiivide registreerimise, koostab vastava registri ja peab osalejate kohta arvestust;
2.2.16. moodustab peo ettevalmistamiseks majandus- ja korraldustoimkondi ning korraldab nende toimkondade tööd;
2.2.17. motiveerib ja väärtustab laulu- ja tantsupidude protsessis osalejaid ning loovisikuid;
2.2.18. annab välja stipendiume ja toetusi;
2.2.19. teeb sihtotstarbelisi annetusi;
2.2.20. koostöös Eesti Rahvuskultuuri Fondiga korraldab alljärgnevate sihtasutuse poolt asutatud fondide haldusnõukogude tööd: Gustav Ernesaksa fond, David Otto Wirkhausi fond, Anna Raudkatsi fond ning Ullo Toomi nimeline fond.
3. SIHTASUTUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
3.1. Sihtasutusel on õigus:
3.1.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks kohtus;
3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, samuti arendada nendega koostöösidemeid ning olla välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide liige;
3.1.3. korraldada täiendõppe-, vabaharidus-, heategevus-, tantsu-, muusika- ja kooliüritusi;
3.1.4. arendada kirjastustegevust;
3.1.5. anda välja salvestisi audio- ja videokandjatel;
3.1.6. anda välja ja luua stipendiume;
3.1.7. võtta vastu toetusi ja annetusi sihtasutuse eesmärgi saavutamisega seotud kulude katmiseks;
3.1.8. teha nõukogu otsusel sihtotstarbelisi annetusi ja eraldada toetusi;
3.1.9. teha muid õigusaktidega kooskõlas olevaid sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke toiminguid;
3.2. Sihtasutus ei tohi olla täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik ega juhtida täis- või usaldusühingut
4. SIHTASUTUSE VARA JA SELLE MAJANDAMINE
4.1. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus majandustegevusega õigusaktidega lubatud piirides.
4.2. Sihtasutus kasutab oma vara ja tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning ei anna laenu ega tagatisi asutajale, juhatuse ja nõukogu liikmele ning samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
4.3. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja –oskusi omavatelt ekpertiisi- või hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt. Mitterahalise vara väärtuse hindamise õigsust kontrollib sihtasutuse audiitor, kes esitab selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara antakse sihtasutusele üle vastava akti alusel , millele kirjutavad alla juhatuse liige ning vara üleandev isik või tema volitatud esindaja.
4.4. Kui sihtasutusele antakse vara üle kindla suunitlusega, siis korraldab juhatus selle kasutamise vara üle andnud isiku näidatud tingimusel ja korras.
4.5. Sihtasutuse vara moodustab:
4.5.1. asutajalt sihtasutusele üleantav vara;
4.5.2. eraldised riigieelarvest;
4.5.3. varalised kingitused, annetused, toetused ja pärandused;
4.5.4. toetused fondidest ja abiprogrammidest;
4.5.5. tulud piletite ja meenete müügist;
4.5.6. muu õigusaktidega lubatud viisil omandatud vara.
4.6. Sihtasutus vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga. Asutaja ei kanna vastutust sihtasutuse varaliste kohustuste eest.
5. SIHTASUTUSE JUHTIMINE
5.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.
5.2. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:
5.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
5.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
5.2.3. kellel on ärikeeld;
5.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
5.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;
5.2.6. kellel on selle eraõigusliku juriidilise isikuga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muuhulgas olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on selle eraõigusliku juriidilise isiku oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.“
5.3. Põhikirja alapunktides 5.2.1 – 5.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktis 5.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.“
5.4. Nõukogu koosneb asutaja määratud nõukogu liikmetest. Nõukogu nimetab juhatuse. Nõukogu võib moodustada teisi sihtasutuse struktuuriüksusi.
5.5. Sihtasutuse juhtorganite liikmetel ei tohi olla isiklikku huvi sihtasutuse jagatavate hüvede saamiseks. Huvide konflikti korral, samuti kui otsustatakse sihtasutuse juhtorgani liikme ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, ei osale nimetatud sihtasutuse juhtorgani liige vastava küsimuse otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.
5.6. Nõukogu ja juhatuse liikme volitused kestavad viis aastat.
6. JUHATUS
6.1. Sihtasutust juhib ja esindab juhatus.
6.2. Juhatus koosneb ühest kuni kolmest liikmest.
6.3. Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.
6.4. Juhatuse liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige ega pankrotivõlgnik.
6.5. Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.
6.6. Nõukogu sõlmib juhatuse liikmega tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse muuhulgas juhatuse liikme õigused, kohustused ja vastutus ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest.
6.7. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.
6.8. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu.
6.9. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
6.10. Juhatuse liikme tagasikutsumise otsustab nõukogu. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal tagasi kutsuda ja temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ning kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
6.11. Juhatus järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi. Tehinguid, mis väljuvad sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul.
6.12. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate sihtasutuse tegevusest, majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama kohe sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.
6.13. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt õigusaktidega, käesoleva põhikirjaga ja nõukogu otsusega kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata Nõukogu otsusega.
6.14. Juhatuse liige vastutab õigusaktide või käesoleva põhikirja rikkumise, oma kohustuste täitmata jätmise, mittenõuetekohase täitmise või täitmisega viivitamisega sihtasutusele tekitatud kahju eest õigusaktidega ning temaga sõlmitud lepinguga kehtestatud korras.
6.15. Sihtasutuse tegevuse korraldamiseks ja juhtimiseks juhatus:
6.15.1. esindab sihtasutust kõigis õigustoimingutes ja tagab sihtasutuse majandustegevuse;
6.15.2. võtab tööle ja vabastab töölt sihtasutuse töötajad, määrab nende palgatingimused;
6.15.3. otsustab sihtasutuse vahendite kasutamise, sh sihtasutuse vara ostmise või muul viisil hankimise, sihtasutuse nimel laenude võtmise või laenude andmise nõukogu kehtestatud piirides ja korras;
6.15.4. peab läbirääkimisi, sõlmib lepinguid ja kindlustab sõlmitud lepingute täitmise;
6.15.5. teeb muid käesoleva põhikirja ja õigusaktide alusel tema pädevusse kuuluvaid toiminguid.
7. NÕUKOGU
7.1. Sihtasutuse nõukogu:
7.1.1. kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab sihtasutuse juhtimist ning teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle;
7.1.2. kehtestab nõukogu töökorra;
7.1.3. teeb muudatusi juhatuse liikmete koosseisus ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle;
7.1.4. kinnitab juhatuse esitatud sihtasutuse arengukava vähemalt seitsmeks aastaks;
7.1.5. kinnitab sihtasutuse iga-aastased tegevuseesmärgid ja tegevuskava enne majandusaasta algust;
7.1.6. kinnitab sihtasutuse majandusaasta eelarve ja aruande;
7.1.7. kinnitab sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise üldise korra;
7.1.8. kinnitab sihtasutuse pitsati ja logo kujunduse ning nende kasutamise korra;
7.1.9. määrab käesolevast põhikirjast lähtudes juhatuse liikmete arvu, juhatuse liikmete tasu suuruse ning sõlmib juhatuse liikmetega juhatuse liikme lepingu;
7.1.10. kinnitab juhatuse esitatud sihtasutuse personali tulemustasustamise põhimõtted ja juhatuse liikmete tulemustasude suuruse;
7.1.11. annab sihtasutusele nõusoleku eraõiguslike juriidiliste isikute asutamiseks ja lõpetamiseks;
7.1.12. annab sihtasutuse omandis oleva kinnisvara võõrandamiseks ja kasutusse andmiseks;
7.1.13. Teeb muid käesoleva põhikirja ja õigusaktide alusel tema pädevusse kuuluvaid toiminguid;
7.1.14. annab juhatusele nõusoleku tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:
7.1.14.1. asutaja nõusolekul osaluse omandamine või lõppemine eraõiguslikus juriidilises isikus;
7.1.14.2. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade omandamine, võõrandamine või asjaõigusega koormamine juhul, kui tehinguobjekti väärtus ületab 31 956 eurot;
7.1.14.3. laenu võtmine üle 63 911 euro;
7.1.14.4. kolmandate isikute kohustuste täitmise tagamine;
7.2. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu ning sihtasutuse tegevuse vastavust õigusaktidele, põhikirjale ja nõukogu otsusele. Nõukogu liikmetel on õigus osaleda juhatuse koosolekul.
7.3. Nõukogu esindab sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmetega.
7.4. Nõukogul on üheksa liiget. Nõukogu liikmete määramise ning koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise otsustab asutaja. Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel.
7.5. Nõukogu koosneb alljärgnevate asutuste esindajatest:
7.5.1. Kultuuriministeerium, 2 nõukogu liiget;
7.5.2. Haridus- ja Teadusministeerium, 1 nõukogu liige;
7.5.3. Siseministeerium, 1 nõukogu liige;
7.5.4. Eesti Kooriühing, 1 nõukogu liige;
7.5.5. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, 1 nõukogu liige;
7.5.6. Eesti Linnade Liit, 1 nõukogu liige;
7.5.7. Eesti Maaomavalitsuste Liit, 1 nõukogu liige;
7.5.8. Tallinna Linnavalitsus, 1 nõukogu liige.
7.6. Sihtasutuse nõukogu liikmeks ei või olla:
7.6.1. füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ega ole sihtasutuse kaasasutaja;
7.6.2. täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või usaldusühing ei ole sihtasutuse kaasasutaja;
7.6.3. isik, kellele kuuluva osa või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa- või aktsiakapitalist äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole sihtasutuse kaasasutaja;
7.6.4. sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on sihtasutuse kaasasutaja.
7.7. Asutaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjustest.
7.8. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.
7.9. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja.
7.10. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.
7.11. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. Riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud kohustuse mittetäitmisel võib tasu määranud isik või organ rahandusministri määrusega sätestatud korra kohaselt otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud.
7.12. Lähtudes Vabariigi Valitsuse seaduse § 4 lõikest 3, § 521 lõikest 6, § 79 lõikest 4 ja § 83 lõikest 6 ei maksta nõukogu liikme tasu ministrile, abiministrile, riigisekretärile ega maavanemale.
7.13. Kui nõukogu liige soovib astuda liikme kohalt tagasi, peab ta esitama asutajale kirjaliku avalduse. Tagasiastumise põhjuseks võib olla raske haigus või muu põhjus, mis muudab liikme edasise nõukogu töös osalemise võimatuks.
7.14. Nõukogul on õigus teha asutajale ettepanek nõukogu liige tagasi kutsuda juhul, kui nimetatud liige puudub regulaarselt koosolekutelt, on kahjustanud sihtasutuse mainet või eesmärkide elluviimist, jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või on võimetu osalema nõukogu töös.
7.15. Nõukogu koosseisu muutumisel esitab juhatus registrile viie tööpäeva jooksul avalduse, milles teatatakse koosseisu muutumise aeg ja põhikirjaline alus. Avaldusele lisatakse nõukogu liikmete täielik nimekiri koos liikmete isikukoodide, elukohtade ning volituste alguskuupäevadega, samuti uue liikme nõusolek liikmeks saamiseks.
8. NÕUKOGU KOOSOLEKUD
8.1. Nõukogu koosolekud toimuvad vähemalt neli korda aastas nõukogu esimehe määratud ajal ja kohas.
8.2. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku sihtasutuse audiitori, nõukogu esimehe, nõukogu liikme või juhatuse kirjalikul nõudel. Nimetatud nõudel peab olema näidatud koosolekul arutamisele tulevad teemad. Teade koosoleku toimumise aja, koha ning päevakorra kohta saadetakse posti või elektronposti teel igale nõukogu liikmele tema näidatud aadressil vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumise aega.
8.3. Iga nõukogu koosolek protokollitakse. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed. Nõukogu peab järgima riigivaraseaduse § 88 lõike 3 alusel rahandusministri kehtestatud nõudeid riigi asutatud sihtasutuse nõukogu koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta, samuti riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete esitamise kohta, kui need on kehtestatud.
8.4. Nõukogu koosolekut juhatab nõukogu esimees, esimehe eemalviibimisel aga tema määratud teda asendav nõukogu liige. Kui nõukogu esimees ei ole nimetanud teda asendavat nõukogu liiget, juhatab nõukogu koosolekut vanim kohalviibiv nõukogu liige.
8.5. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.
8.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe või teda asendava nõukogu liikme hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või õigusaktides sätestatud juhul, mil nõukogu liige ei võta hääletamisest osa.
8.7. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata juhul, kui otsuse poolt hääletab kirjalikult või elektronposti teel üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmete allkirjastatud või elektrooniliselt saadetud kirjalikud arvamused lisatakse protokollile.
8.8. Nõukogu liige vastutab õigusaktides ja käesolevas põhikirjas sätestatud nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmatajätmise, mittenõuetekohase täitmise või täitmisega viivitamisega sihtasutusele tekitatud kahju eest õigusaktidega kehtestatud korras.
9. SIHTASUTUSE STRUKTUUR
9.1. Sihtasutuse struktuuri kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul.
10. ARENGUKAVA
10.1. Sihtasutusel on arengukava, mis koostatakse vähemalt seitsmeks aastaks.
10.2. Arengukavas nähakse ette sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid.
10.3. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab juhatus. Arengukava või selle muudatused kinnitab nõukogu ja see saadetakse koheselt asutajale.
11. ARUANDLUS JA KONTROLL
11.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus raamatupidamise seaduse ja muude õigusaktidega kehtestatud korras.
11.2. Sihtasutusel on audiitor, kelle nõukogu nimetab kolmeks aastaks.
11.3. Audiitoriks ei või olla juhatuse või nõukogu liige ega sihtasutuse töötaja, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omav teine isik või soodustatud isik.
11.4. Audiitori tagasikutsumise otsustab nõukogu. Nõukogu võib audiitori igal ajal sõltumata põhjustest tagasi kutsuda.
11.5. Audiitori tasustamise otsustab nõukogu.
11.6. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot.
11.7. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada sihtasutuse asutajaõigusi teostava isikuga.
11.8. Sihtasutuse majandusaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.
11.9. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need hiljemalt nelja kuu jooksul sihtasutuse audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
11.10. Sihtasutus kohustub esitama nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa.
11.11. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.
12. PÕHIKIRJA MUUTMINE
12.1. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki. Põhikirja muutmine jõustub muudatuse registrisse kandmisest.
12.2. Sihtasutuse põhikirja muutmise ainuõigus on asutajal.
13. SIHTASUTUSE LÕPETAMINE
13.1. Sihtasutus lõpetatakse asutaja või kohtu otsusega.
13.2. Asutajal on õigus sihtasutus lõpetada igal ajal, eelkõige aga järgmistel põhjustel:
13.2.1. sihtasutus ei järgi seaduse ja põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning vaatamata nõukogule saadetud kirjalikele hoiatustele on selline rikkumine olnud kalendriaasta jooksul korduv;
13.2.2. sihtasutus on kaotanud oma vara ja piisava vara omandamine lähitulevikus ei ole reaalne;
13.2.3. sihtasutuse eesmärgi saavutamine on muutunud võimatuks või ebaotstarbekaks.
13.3. Sihtasutuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist, antakse allesjäänud vara asutajale.
